FC Kose jalkapoiss Hispaania hiiu juures

Ühel FC Kose (07) mängumehel oli veebraurikuu koolivaheaeg elu üks vingemaid, kindlasti sportlikus võtmes. Nimelt avanes tänu kiirele reageerimisele ühel Kose poisil võimalus osaleda treeninglaagris Hispaanias – kohaliku suurklubi Valencia CF akadeemias!

 

Marcus on jalgpalliga tegelenud nii kaua kui mäletab. Nii kui vanus lubas treeningutele minna, poiss ka sporditee ette võttis. Eelmisel aastal jäi seljataha U11 vanuseklassi meistrivõistlused meie oranžides särkites ning treeningutel on mänguoskusi juba uueks hooajaks lihvitud. Marcusele meeldib spordiala ise. Põnev on ennast maailma tippude tegemistega kursis hoida, et täpselt teada, kes-kus mängib.

Selline võimalus ise tekkis üsna ootamatult. Pealinnast saadud infole tuli anda kiire vastus. Marcuse ema:” Otsustamiseks oli meil aega 3 tundi. Mõtlesime ning arutasime olukorra läbi ning tahtsime talle sellise seikluse pakkuda. Valencias olime 22. veebruarist kuni 3. märtsini.”

Kohapeal hakkas tõsine töö pihta. Treeninguid oli olenevalt päevast üks või kaks ning kestsid kaks ja enam tundi. Harjutuskorrad olid väga kiire tempo ja kõrge intensiivsusega. Seda kõike juhtis range kord ning reeglid ja viilimiseks aega ei jäetud. Töö käis inglise keeles ning juhendaja oli üks Valencia akadeemia kogenumaid treenereid.

 

Lisaks aktiivsele sportimisele sai hoopis uue mõõtme Marcuse arusaam jalgpalli suurusest. Grupiga käidi vaatamas esindusmeeskonna La Liga heitlust Real Sociedadiga. Valencia kodustaadionil Estadio de Mestallal, mis mahutab 55 000 fänni, korraldati poistele ka põnev ekskursioon. Tunda sai nii riietusruumide hõngu kui ka murukamara lõhna. Loomulikult tõstis tuju tippmängijate nägemine ja nendega piltide klõpsutamine. Koos jäädvustati ennast ka Valencia kapteni Dani Parejoga.

Marcus:” Äge oli pilti teha, sest nad on Hispaania liigas väga tugevad, nagu Real Madrid. Lisaks sellele oli põnev laagripoiste ja kohalike mäng. Esialgu lükati mäng küll edasi, sest vihmasadu oli liialt suur, kuid hiljem saime nende üle 5:2 võidu!” Laagripoisse esindasid enamjaolt Eesti poisid ning tegelikult oli Marcus enamustest aasta noorem. Mängumees ise:” Mängisin selles mängus vasakus kaitses. Mulle meeldis, päris hea tase oli! Eesti poisid olid Levadiast, ülbed nad polnud – täitsa sõbralikud.”

Ema Õnnela: ” Jäime selle kogemusega väga rahule! Marcus sai akadeemia tunnet kogeda ja näha, et trenn ongi raske – tuleb koguaeg pingutada. Kindlasti soovitame, et kellel selline võimalus tekib, tasub silmaringi avardamiseks seda ka kasutada. Vaatan isegi nüüd jalgpalli hoopis teise pilguga!”

 

Praktiliselt lennukilt liitus Marcus kohe oma FC Kose(07) võistkonnaga Haapsalu Cupil ning töö jätkus endises rütmis – lisamotivatsiooni ja suurepäraste elamuste võrra rikkamana!

Klubi soovitab nii Marcusel kui ka teistel mängumeestel suurelt unistada, kuid nende saavutamiseks peame olema nõus ka pingutama! Mis peamine, ära ei tohi unustada, et jalgpall on eelkõige mäng – täis emotsioone ja põnevaid olukordi!